TEATRIKROONIKA: G

Vahepeal meenus jälle, et tegelikult pidasin ma varateismelisena ka blogi (loe: päevikut), kust leidub ilmselt ka mõni mõte nähtud etenduste kohta. Suurem jagu neist kirjamusta ei kannata ja omalgi on piinlik lugeda, aga et ma hakkasin seda blogi ju just tagasivaate eesmärkidel pidama, siis tundus õige need read siia ikkagi ümber kopeerida. Tänased mõtted olen pannud kirja enne vanade üle lugemist ja kohati on omalgi täiesti uskumatu, sest vaatamata sellele, et need postitused ei ole toona saanud kirja just kuigi elegantselt, on mõttekäik olnud üsna sarnane. Lisasin ka A-F kroonikale tagantjärgi väljavõtted juurde.

Genoom / Tallinna Linnateater / 2008
Ähmaselt on meeles laboriteemaline lavakujundus ja juba nimestki aimatav teema geneetika ümber. Puändiks, et kellegi onu oli tegelikult nende isa.

Väljavõte aastast 2008
Ojarilt oli hea roll, mängis hästi välja. Alo oli täiesti võrratu ja Elisabet oma vanas headuses. […] Niisiis etendusest, esimene vaatus venis natuke rohkem. […] Tristani järsk muutumine seal lõpus jäi natuke veidraks ja jälle oli lõpp natuke tühi. Noh ilusad sõnad ja suht lõpp. Mulle ikka meeldiks kui oleks prauhh lõpp – vahet pole, kas ilus või kole. Ütleme, et võis rahule jääda.


NO88: ГЭП ehk Garjatšije Estonskije Parni
/ NO99 / 2009
Maa tuleb täita lastega. Mis sinu nimi on? Rahvariided. Periood, mil teatrid katsetasid neljanda seina füüsilise murdmisega. Detailid on tänaseks küll juba suuresti ununenud, aga etendus ise oli kindlasti NO99 ja kogu eesti teatri kõrgem pilotaaž, mis oli alaliselt välja müüdud. Tants negatiivse iive ümber jäi minusugusele varateismelisele küll ilmselt siiski veidi kaugeks, kuid õnneks peaks sellest kuskil ka professionaalne salvestus leiduma (kus Tiit Ojasoo oma hääle oli kaotanud), mida hea meelega nüüd veidi vanemana uuesti vaataks, kui vaid kuskilt leiaks.

Väljavõtted aastast 2009
Istusime neljandas reas, sest kassatädid mulle esimest rida ei andnud. Poisid ei tahtvat liiga noorte naiste peal iivet tõsta. […] GEP oli siis lühidalt noorte meeste probleem eesti iive negatiivsuse kohta ja seda on hädasti vaja parandada. Ehkki enamus tegelasi olid mehed näidati ka päris palju naiste vaatenurki. Kuidas ma loon pere, kui ei ole kindlustunnet, mis saab ideaalsest peremudelist jne. Kõikidel stseenidel olid alapunktid. […] Üleüldse on selle lavastuse üks tugevamaid külgi see, et Ojasoo on pannud nad laval olema mitte mängima. […] Veel meeldejäävaid hetki… “Maa tuleb täita lastega” ehk meeste esimene stseen. See vastu seina tagumine oli mõjuv, mind päris pikalt kummitas. […] “Eestimaa, Eestimaa” … See oli lihtne ja ilus. Ja tabavad liigutused. Mulle meeldis eriti see “hing” taeva poole üles siblimas. Ja nad kõik tegid nii erinevalt seda. Kõigi hinged on erinevad. […] Ma ei peaks seda lavastuse parimaks või enda lemmikstseeniks, aga kindlasti oli huvitava lahendusega suudluste kamasutra; “kuidas vahet teha, kas on ainult tõmme või armumine”. […] Liikumine üleüldse, “kaklusstseen” – muidugi kõik nägid, et löögid tulid 10cm kauguselt, aga asi oli nii kiire ja täpne, et see sobis ja mõjus. […] Ja siis veel see, et kes kelle lapsele järgi läheb ja kes kelle isa on, oli päris hea. […] Oli tore õhtu. Omanäoline õhtu. NO sobib mulle päris kindlasti.*

*selgus, et edaspidine NO99 mulle eriti ei sobinud

Rating: 2.5 out of 5.

Gilgameš ehk igaviku nupp / Von Krahli Teater / 2012
Üüratu suur lava. Ulfsak ning tema teadlikult ~alphaisaslik (mängu)maneer. Mõnele sobib, minule mitte. Von Krahlil on kombeks valida suurte tekstide suured mõtted ja need siis laval väiksemaks hakeldada, kuid kui alustekst on tundmatu – ja teismelisel minul Gilgameš kindlasti tuttav ei olnud -, siis on ka raske etendusest aru saada. Vaatama sattusime sõbrannaga juhuslikult tuttava kaudu abi eest saaliteenindamisel

Väljavõte aastast 2012 ehk täiesti uskumatu, et ka tagantjärgi meenutades tulevad täpselt samad mõtted pähe. Täna, vähe vanemana tuleksid ehk veidi teistsugused..
no kunstniku auhinnast ja muusikast ma saan veel aru.. ja lavastajast isegi võin saada, aga ausõna, meespeaosad jäid minu jaoks küll lahjaks. lavakujundus oli väga awesome, muusika sobis, valgus oli väga awesome; lendavad paadid ja särgid ja asjad kõik väga väga kihvt. aga meespeaosa? nad ju ei teinudki suurt midagi. […] mis puutub emotional breakdowni siis ulfsak ei saa kunagi olema võimeline seda minu silmis mängima, sest minu silmis on ta liiga suur alfaisane, kes ilmselt väga ka eraelus oma tundeid ei väljenda. ja ta võib seal teha igast nägusid ja röökida, aga no ei näinud ma siin ja ei ole ma näinud ka varem, kui tal keegi kuskil lava peal sureb mingit silmadetagust mängu või asja. see on alati nii näiline ja mängitud minu jaoks. ilmselt ma olen erand. auhinnakomisjoni suhtes kindlasti. vbl kui nad oleks neid rolle vastupidi mänginud? ja üldse jälle. ma tulin krahlist ja mõtlesin et hmm.. polnud halb.. aga hea ka polnud ja wtf see üldse oli mida ma vaatasin? […] enamasti ma ei tea põhiteksti ja väga tihti üritavad nad (nagu ka no99) vaatajale ümbernurga öelda, et ta on lihtne inimene, kes elab valesti, aga seda ma nagu blokin, sest ma tean seda ise ka ja otsin teatrist mingit vastust ja mitte süüdistust.  ma sain aru nii, et need särgid olid hinged ja siis kas igavikuni jõudnud või maal porri tallatud, aga that was about it for me. no ja siis see gilgameši enda lugu vist, et lambist leitud sõber (which made no sense at all) ja siis ta on ise tänamatu ja jumalad karistavad teda selle eest? ja siis ta mõistab ja tahab sõbra “koju” viia?  umbes nii?

Gizzelle / Tallinna Linnateater/Lavakas / 2011
Esimene tutvumine XV lennuga ja tuttavaks tegelikult veel ei saanud, sest Pepeljajev oma tantsuetendustes üldjuhul üksikutele karakteritele ei rõhu. Mäletan, et oli väga lendlev ja et meeldis, aga aru ei saanud eriti midagi. Lavastusse üldse mitte puutuvalt on meeles või siis välja mõeldud ka mingi mälestus, et kas pool kursust sai samal nädalal toimuval lavavõitluse arvestuses nii palju vigastusi, et tuli etendused ära jätta või siis vastupidi.

Väljavõte aastast 2012
Nägin üsna esimest etendust. Või noh sellist.. ikkagi värskelt. Samamoodi nagu eelmise lennu M&M’ga tahaks nüüd uuesti näha, sest esimene kord olid mõlemad mul üsna rabedad (ja mõlemal muideks üks näitlejatest jalavigastusega (st et Gizzelle’s Henrik mul üldse ei mänginud ja M&M’s oli Mikk ratastoolis) ja M&M viimane oli juba näha, kuidas kõik oli paika loksunud. Igastahes jah, mul oli siis selline etendus, kus Priit sai topeltrolli vist ja näha oli, et otsiti veel neid pidepunkte. Eriti midagi ma aru ei saanud, aga tantsivaid noori on alati rõõm vaadata.

Rating: 3 out of 5.

Rating: 2.5 out of 5.

Gorge Mastromase rituaalne tapmine / Tallinna Linnateater / 2019
Võrdlemisi värske külastus, kuid selgub, et kahjuks siiski mitte eriti meeldejääv.  Lugu mitte eriti sümpaatsest ärimehest ja tema luhtunud suhetest.

Grease / Tallinna Nuku- ja Noorsooteater / 2004
Aastal 2004 etendus Linnahallis toonase Nukuteatri poolt välja toodud Grease. Vaatamata sellele, et ilmselt peab tegu olema üleeelmise kümnendi ühe suurima ja kallima teatriprojektiga Eestis, on see praeguseks internetiavarustest peaaegu kadunud; vaid vähesed artiklid ja pildid, Youtube’is leidub üksik video. Asi ei ole siiski etenduse vanuses, vaid copyright on ilmselt lihtsalt nii karm, sest ka Vanemuise 2013 versioonist napilt ühtki audiovisuaalset märget ei leia. Meie perre sai isegi ostetud etenduse plaat, mida sai mängitud täie raha eest. Nüüdseks on see erinevate kolimiste käigus kaotsi läinud. Laule mäletangi ilmselt pigem juba hiljem kodus kuulamisest. Elan küll juba aastaid välismaal ja vahel ikka juhtub, et keegi paneb kuskil Grease’i soundtracki käima ning mul jääb teistega kaasa laulmata, sest minul jooksevad sõnad ikka eesti keeles. Külastusest endast mäletan seda, et kaaslasteks oli mul kummaline kamp – ema, isapoolne vanaema ja klassiõde – ning et istusime päris kaugel ja päris ääres. Juhtus aga nii, et kõik sektorid pilgeni täis ei olnud ning meil õnnestus natuke parema koha peale nihkuda. Ja veel – Rizzo rollist ei teadnud ma üldse midagi ja arvasin, et Liisi Koikson ja Evelin Võigemast (publikule toona veel Pang) dubleerivad Sandy rolli. Viimane oli ilmselt Tallinna Linnateatri Võitjatest või Kaotajatest silma jäänud ning pettumus oli suur, kui selgus, et Evelin ei olegi peaosas. Sellest, et Rizzo roll oli ilmselt Evelinile palju sobilikum ning mahlakam mängida, sain alles palju hiljem aru. Kahtlustan, et tegemist võis olla ka minu esimese ja senini viimase külastusega Linnahalli ja ometi mäletan saali ja garderoobe siiani.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s